Embrüotehnoloogia

4. detsembril käisime jällegi Maaülikoolis. Seekord viibisime sigimisbioloogia osakonnas, kus räägiti meile embrütehnoloodiast ja kloonimisest.

Alguses pidasid meile loengu Ülle Jaakma ja Mario Plaas embrüotehnoloogiast üldiselt ning siis saime ka ise proovida lehma munasarjast munarakke kätte saada. See käis süstla abil, mis torgati munasarja ja seejärel tuli rakukesi süstlasse tõmmata. Siis pandi kätte saadud vedelik mikroskoobi alla, et uurida, kas saime ikka rakud kätte. Saime küll.

Embrüosiirdamisalastes uuringutes on kasutatud kokku üle 3500 embrüo ja munaraku ning uuringute ja meetodi rakendamise tulemusena on sündinud üle 1000 vasika. Keskmiselt on saadud 6 siirdamiskõlblikku embrüot doonori kohta ning retsipientide tiinestumus on olnud keskmiselt 67%. Kõige suurem ühelt lehmalt ühe ET-tsükliga saadud järglaste arv on seni 15 (1988.a.).

Embrüosiirdamist kasutatakse väärtuslikelt emasloomadelt suurema arvu järglaste saamiseks ja karja geneetilise potentsiaali kiiremaks tõstmiseks; ühelt tõult teisele ülemineku kiirendamiseks ja haruldaste loomatõugude arvukuse säilitamiseks.